See postitus oli mul juba üsna pikalt mustandite kaustas vedelenud et otsustasin siis ennast kokku võtta ja selle ilusti ära lõpetada.
Näitan teile siis natukene Lush'i tooteid, mis ma endale natuke aega tagasi soetasin. Päris esimest korda soetasin endale ka paar seebitükki, lõhn oli nii joovastav et ei saanud niisama mööda kõndida. Mis siis ikka, tuli ära osta.
Näitan teile siis natukene Lush'i tooteid, mis ma endale natuke aega tagasi soetasin. Päris esimest korda soetasin endale ka paar seebitükki, lõhn oli nii joovastav et ei saanud niisama mööda kõndida. Mis siis ikka, tuli ära osta.
See seep kannab "snowcake" ehk "lumekoogi" nime ning lõhnab martsipani järgi. Aga mitte igasuguse martsipani järgi. Just nimelt selle meie eheda, käsitöömartsipani moodi, millel on selline omapärane mandli hõng juures.
Selle martsipani lõhnaga tuli mul aga üks lapsepõlvemälestus meelde. Nimelt kui ma laps olin, taris ema mind igal suvel vanalinnapäevadele. Vanalinnas on üks martsipanikohvik mis tavatses festivali ajal korraldada martsipanitöökoda, ehk kõik soovijad said martsipanikamakast omale midagi voolida ja kõige lõpuks ka ära värvida, toiduvärvidega loomulikult. Mäletan et tegime emaga kahepeale ühe kilpkonna ning ema hiljem voolis ühe südame juurde, mille peale sai maalitud päikeseloojang. Selle sama südame kinkisin ma hiljem, nüüdseks juba meieilmast lahkunud vanaemale, kes ei raatsinud seda mitte kuidagi ära süüa. Ja nii leidis see martsipanist südameke omale koha klaasriiulis ning vajus sinna aastateks unustushõlma. Võibolla just sellepärast otsingi neid kokku 3 tükki, ühest ei piisa.
Selle martsipani lõhnaga tuli mul aga üks lapsepõlvemälestus meelde. Nimelt kui ma laps olin, taris ema mind igal suvel vanalinnapäevadele. Vanalinnas on üks martsipanikohvik mis tavatses festivali ajal korraldada martsipanitöökoda, ehk kõik soovijad said martsipanikamakast omale midagi voolida ja kõige lõpuks ka ära värvida, toiduvärvidega loomulikult. Mäletan et tegime emaga kahepeale ühe kilpkonna ning ema hiljem voolis ühe südame juurde, mille peale sai maalitud päikeseloojang. Selle sama südame kinkisin ma hiljem, nüüdseks juba meieilmast lahkunud vanaemale, kes ei raatsinud seda mitte kuidagi ära süüa. Ja nii leidis see martsipanist südameke omale koha klaasriiulis ning vajus sinna aastateks unustushõlma. Võibolla just sellepärast otsingi neid kokku 3 tükki, ühest ei piisa.
See massaažibaar kannab nimetust "Pearl" ehk "Pärl". Massaažibaar on tahke asendus igasugustele massaažiõlidele- ja losjoonidele. See sisaldab eeterlikke õlisi ning erinevaid võideid mis aitavad nahka hoida niisutatuna. Boonusena lõhnad hästi terve päeva. See baar sisaldab kokku 4 erinevat õli - roosiõli, argaaniaõli, kookosõli ning sitsiilia sidruniõli. Lõhn meenutab mulle turkish delight'i mis on siis türgi maiustus millel on selline kummaline lillearoom ja -maitse. Need kelle vanavanematel olid köögikapis vene kommid, peaksid selle maitsekombinatsiooni pimesi ära tundma. Väike miinus asja juures - roosad "pärlid" annavad värvi, need kes armastavad heledat pesu kanda peavad masseerimisega rohkem vaeva nägema.
See on siis "Yog Nog" ehk eestikeeles ümbertõlgituna piima-munajook. Ja lõhn on ka täpselt sama. Kes ei tea, siis see on ameerikas populaarne jõulujook, nagu eestlastel on glögi - ameeriklastel on eggnog.
Minu vanaema tavatses seda teha kui ma väike olin, aga ilma piimata. Tema visepeldas munakollase ja suhkru kokku ning natukese aja pärast oli laual kruusi sees magus, helekollane jook. Minule erilist muljet peale lõhna ei tekkinud ja vannivees ma ikka sellist kollakat värvi ei eelista. Mul korterikaaslane pärast naeris et vannitoas oleks nagu ükssarv peeretanud, vann kollast sädelevat "liiva" täis.
Minu vanaema tavatses seda teha kui ma väike olin, aga ilma piimata. Tema visepeldas munakollase ja suhkru kokku ning natukese aja pärast oli laual kruusi sees magus, helekollane jook. Minule erilist muljet peale lõhna ei tekkinud ja vannivees ma ikka sellist kollakat värvi ei eelista. Mul korterikaaslane pärast naeris et vannitoas oleks nagu ükssarv peeretanud, vann kollast sädelevat "liiva" täis.
Siin jällegi on üks kooriv kaeraseep "Porridge" ehk "Puder". Mulle meeldis see seep just sellepoolest et see ei kuivata üleliigselt nahka nagu tihtipeale need seebid kipuvad tegema. Ja selline hea magus koorese kaerapudru lõhn on ka juures, selline tunne et pista kasvõi seep nahka,
Viimasena pistsin korvi 2 dušigeeli, millest esimene on eksklusiivtoode lush'i jõulukollektsioonist, mis tähendab et see ei ole aastaringselt müügis. "Snow Fairy" ehk "Lumehaldjas" on sellise nätsukummi lõhnaga, nagu eestis need roosad Hubba Bubba närimiskummid.
Teine on "Comforter", mida ma ei oska eestikeelde ümber tõlkida. No mis asi see comforter on? Comfort on mugavus, eks ma siis eeldan et toode peaks looma sellise hubase atmosfääri. Lõhn meenutab natuke Turkish Delight'i aga sellise tugevama, vürtsikama ja marjasemana.
Teine on "Comforter", mida ma ei oska eestikeelde ümber tõlkida. No mis asi see comforter on? Comfort on mugavus, eks ma siis eeldan et toode peaks looma sellise hubase atmosfääri. Lõhn meenutab natuke Turkish Delight'i aga sellise tugevama, vürtsikama ja marjasemana.